"Fargo" (USA 2014-, kreaator: Noah Hawley). Praeguse kuldse seriaaliajastu heas mõttes tüüpprodukt. Ilmselgelt olid sarjategijad lugenud mu blogipostitust esimese hooaja kohta, ja sealt vähemalt veidigi õppust võtnud - kordasid söögi alla ja söögi peale, et sündmused leidsid aset kolmes osariigis jne. Tõsi, põhilised miinused olid ikkagi samaks jäänud. See "based on a true story" kontseptsioon minu meelest ei toimi eriti, sest kuna enamik inimesi (nüüd tuleb kõige magedam spoiler) sureb, siis nende keerukate interaktsioonivõrgustike taoline esitus, nagu selles sarjas on, lihtsalt keerab selle tegelikkusel põhinevuse vindi üle. See muutub tühjaks slõuganiks, mis lihtsalt raiskab vaataja aega.
Eks neid miinuseid ole teisigi - näiteks teise hooaja kaks esimest osa olid struktuurilt täpselt teineteise koopiad. Ja see, kuidas lõpus läks tarvis kahte osa, et lahti seletada tagantpoolt neljandas osas toimunut - see oli veidi liigne mullitamine. Tendents, mille ilmnemist ma nende mittelineaarsete sarjade puhul kohe algusest saati kartma hakkasin, ongi kohal - lõpuäkšõn venitatakse lihtsalt kolme tunni pikkuseks, et täishooaeg kirja saada. Selle asemel, et teha kas lühemalt, või rääkida lugu ennast paremini lahti. Viimasega sai näiteks väga hästi hakkama Fargo sarjapaariku True Detective´i teine hooaeg.
Aga plusse oli siiski tunduvalt rohkem kui miinuseid. Seekord ma ei binge-vaadanud, mistõttu käisid küllap paljud korduvused oluliselt vähem pinda. Ja positiivsed peategelased olid väga toredad. Negatiivsetega polnud lood päris nii kenasti - neid oli miskipärast palju vähem viitsitud välja arendada. Tõsi, Hanzee ja Mike Milligan olid meeldivateks eranditeks.