"Spotlight" (USA 2015, rezh Tom McCarthy). Võib-olla on põhjus nii minu enda kui ka mind ümbritseva ühiskonna usuleiguses, aga see film tundus täiesti mõttetu. Enamikel peategelastel oli mingi kerge kõnehäire - see näiski olevat kogu karakteriehitamise point selles filmis... Ja kõik olid kuidagi jõle puised, kanged. Kas see pidi sümboliseerima kollektiivselt väärkoheldud elanikkonna sisemisi pingeid? Näis pigem nagu kehv näitlemine. Ning muidugi kõik need ajakirjandusest rääkivatele filmidele omased klišeestseenid. Milleks need kuramused trükipressid ainult siis kaadrisse jõuavad, kui film kas algab või kulmineerub? Kuigi terve filmi vältel antakse ajalehte täpselt samal viisil välja. Tekib lihtsalt eluterve soov film pooleli jätta...
